Kohviku lugu - Cafe story

**Scroll down for English**




Tere!


Minu unistus ja eesmärk on luua kohvik.

Pean oluliseks põhjendada, et ,,puue’’ on küll üks sõna, aga selle sõna taga on kõik erinevad inimesed ja igaühe puhul see sõna ,,puue'' tähendab erinevat olukorda ja erinevaid võimalusi. Sina, mina ja teised peame vaatama võimalusi enda järgi ja selle kaudu tegutsema, kuna teine inimene ei ole meie ja meie võimalused ei ole samad. Mina olen võtnud sihiks ,,puue pole takistus'', kuna näen enda olukorda ja võimalusi, mida püüda. Palju on inimesi, kes on puudega või ilma, aga nad ei usu piisavalt enda võimetesse ja nende postitustega püüan näidata kõigile, et võimalik on rohkem, kui paistab.

Veel toon välja, et hetke võimalused ja sihid kuhu liikuda on erinevad. Me ei saa võrrelda ennasti teistega aga saame seada eesmärke vaadates teisi.


Selle postitusega räägin lähemalt, kuidas selle mõtteni jõudsin.

Järgnevate postitustega hoian teid kursis, kuidas mul sellel teekonnal läheb.  



LÕPPTULEMUST VEEL EI TEA, AGA TEGUTSEN PARIMA NIMEL.



Mitmel põhjusel ei ole ma selle jaoks parimal positsioonil aga raskused ja negatiivne suhtumine on mind alati motiveerinud pingutama ja tõestama vastupidist.


2014. - 2015.aastal elasin Põhja-Makedoonias, kus töötasin noortega.


https://drive.google.com/file/d/1GtlhFBJEZt8wboawqTKSrWvwxJMioF5u/view?usp=sharing


Peale Põhja-Makedooniat, Eestis tagasi olles tekkis pähe mõte-"VAUUU oma kohvik oleks mõnus, kus pakkuda rahulikku ja meeldivat olemist."



Aastate möödudes:

1. Tekkinud on igatsus Põhja-Makedoonia vastu.

2. Olen teinud noorsootööd nii Eestis kui ka välismaal.

3. Olen näinud keskkonna rohelisi ja mitte nii rohelisi külgi.



2017.aastal juhtus minu sõpradest olenemata põhjustel meiega suur õnnetus.


https://m.delfi.ee/article.php?id=77885016

Peale koomas olemist käisid mind paljud sõbrad haiglas külastamas. Siiani olen tänulik nende juttudele ja piltidele. Kõik see aitas taastada mälu. Jõudes tagasi kohviku soovi mälestuseni, siis võtsin vastu otsuse ,,NÜÜD TEEN SELLE TEOKS". Sellise otsuse võtsin vastu, kuna soovin taastumise käigus saavutada rohkem, kui vaid taastumine ning nullida olnud õnnetus.



Viimase kahe aastaga olen otsustanud ühendada kõik, mis olen enne ja peale õnnetust kogenud.


- Põhja-Makedoonia 

- Keskkond 

- Noored

- Puude omamine


Viimase aastaga olen saanud need mõtted liikuma ja järgnevates postitustes püüan need sammud teieni tuua, et jagada kogemust sellest teekonnast.


Vaatame, mis on selle teekonna head ja vead.

Mina püüan märgata ja õppida teiste vigadest. Mind rõõmustab, kui keegi õpib minu vigadest.


Päikest


Marek Morel


---> ENGLISH <---


Hello!


My dream and goal  is to open a cafe.


    ,,disability is not an obstacle’’


I must say that disability is one word but people behind it are diverse. The word disability for each person means different situations and different opportunities. You, me and others, we must look at our own capabilities and don’t compare to others. And use this mindset as others could be different from us and our opportunities are not the same. I have a vision “disability is not an obstacle’’ because I see my own situation, capability and opportunities. There are people who are with or without disability but they don't believe enough in their own potential and with these posts I try to show to everybody that there are more options than it seems.

I would also like to point out that current opportunities and future goals can be different. We can't compare ourselves to others but we can build our own goals by looking at them.


In this post I will tell you more about how I got my idea and in the following posts I will keep you informed on what’s coming next. 



FINAL RESULTS ARE UNKNOWN BUT I WORK FOR THE BEST.



In several ways I am not in the best position but difficulties and negative attitude have always  motivated me to make an effort to prove the opposite.


Years 2014. - 2015. I lived in North Macedonia where I worked with young people.


https://drive.google.com/file/d/1GtlhFBJEZt8wboawqTKSrWvwxJMioF5u/view?usp=sharing


After North Macedonia when coming back to Estonia it came to my mind

,,WOWWW my own cafe would be nice where I can offer a calm and pleasant stay."


After years I:

1. have  raised longing for North Macedonia.

2. have been working with youth in Estonia and abroad.

3. have seen the green and not so green aspects of our environment worldwide.


2017. a  big accident that didn't depend on my friends happened.
https://m.delfi.ee/article.php?id=77885016

After coming out of the coma many of my friends visited me in the hospital. I am very thankful to them for their stories and pictures. All that helped to recover my memory. When I got back to the dream of my own cafe I decided ,,NOW I GET IT DONE ''.

That decision came because I want to get more out of my recovery than just restoring physical aspects. That would cancel out what was caused by the accident.


In the last 2 years I have decided to connect all that I have experienced before and after the accident.


- North Macedonia

- environment

- work with young people

- owning a disability


In the last year I have got these ideas moving in some way and in next posts I will try to give an overview of them and describe my experience on that journey.


Let's look together what is good and bad in this journey.

I try to notice and learn from other people's mistakes.

I would be happy if somebody learned from my mistakes too.


With love



Marek Morel

Kommentaarid

Unknown ütles …
Edu Sulle, Marek!
Sinus on seda indu ja jõudu olla inspiratsiooniks Teistele!
Ole see teerajaja ja kirjuta ise oma lugu olenemata kaartidest, mis Sulle on välja langenud!

Julija
Päike ütles …
Armas Marek!

Sul pole mingit puuet !!!
See ajutine ebameeldiv olukord,mis möödub mõne aja pärast :)
Oled olnud ja oled ka praegu väga positiivne,hakkamist täis noormees!!!
Ma ei tea mitte kedagi teist sellist elurõõmu täis noort!
Kui sa midagi ette võtad,teed selle ka teoks!!!
Seega...tean,et kõik Su unistused saavad teoks ,ALATI!!!



Päikest,
Ivika
Õpetaja Ksenija ütles …
Marek! Minu vaatekohalt ei ole iga inimene ideaalne, meil igaühel on oma eripärad, raskused. Seda postitust lugesin õnnega, mul on väga hea meel, et seelline raske kogemus ei mõjutanud sinu soovi edasi areneda ja olla parem versioon iseendast. Olen uhke selle üle, mida sa teed ja kuidas sa teed ning mul on kindlasti mida õppida sinult.
Jätka samas vaimus!
Ungari seiklused ütles …
Super! Ma hoian sulle pöialt ja loodetavasti saad oma kohvikuga alustada juba õige pea! Individuaalsete eesmärkide suunas liikumine on väga õige tegevus ja kindlasti mitte ei sõltu see puudest. Keep it up! Kuigi ma ise olen omajagu seigelnud ja paljusid põnevaid kohti avastanud, on Makedoonia minu jaoks veel avastamata maa. Loodan sinna kindlasti uudistama minna, olen kuulnud, et sealne loodus pidavat imeline olema!
Rea ütles …
Armas Marek, inspireeriv on näha sinu tahet ja indu! Arvan, et saad oma kohviku kindlasti teoks. Lugedes näen, et armastad vabatahlikku tööd ning oled ümbritsetud inimestest, kes sellega tegelevad. Külastasin Tallinnas kord kohvikut nimega Living Room, mille töötajad olid kõik vabatahtlikud, kes olid kokku tulnud, et selline tore kohake luua. Ma arvan, et enda ja oma sõprade jõuga saad samuti hakkama ;) Kohilas on muideks kohvikuid vähe, noori aga palju. Jõudu ja jaksu! Kui kohvikuga läheb abi tarvis, siis olen olemas.

Rea
Unknown ütles …
I like very much the idea of a cafe for people to enjoy time together. Often meeting between people occurs around the table with some nice food and warm cup of coffee.
I support you a lot with the fact that you don't see your 'disability' as an obstacle, because it's not. It only just the angle of perspective 😉 and offers inspiratsioon to other people. It may be difficult for you to walk (yet!) but it is very easy for you to inspire. Good luck!
mariep ütles …
Tsau

Sul ei ole mingit puuet!
Kõik mis sa ette võtad teed sa ka ära. Sinus on väga palju positiivsust ja elurõõmu,et seda isegi ei murra mingi negatiivsus. Sa oled mega äge ja super toreja väga elurõõmus inimene.

Marie 😀😜
Anne ütles …
Heia!

Imetlen sinu positiivsust ja energiat. Öeldakse, et kui inimene püüdleb oma unistuste poole, siis ta on õnnelik. Sinu kogemused on väärtus omaette. Sul on idee, siis on väike samm teostuseni. Lase aga käia. Inimestele meeldib kohvikuid külastada;)

Edu soovides!
Unknown ütles …
Oled teinud põhjaliku sisekaemuse. Hea oli lugeda, kuidas sul on indu ja motivatsiooni oma unistus ellu viia. Mulle meenus sellega seoses näitus, mida külastasin ilmselt juba 10 aastat tagasi. See kandis nime "Jalutuskäik pimeduses". Kõik toimus täiesti kottpimedas ruumis, nagu oleksid kõik külastajad pimedad. Giidiks oli naisterahvas, kes oli ka päris elus pime. Selle ekskursiooni sisse jäi ka kohviku külastamine. Oli igal juhul huvitav kogeda, kuidas elu pimedana võiks olla. Uurisin selle kohta ja selgus, et siin-seal maailmas ongi igapäevaselt töötavaid kohvikuid, kus kõik töötajad on pimedad ja külastajatele pakutakse kohvikuelamust täielikus kottpimeduses. Täiesti töötav lahendus. Loodan samuti, et leiad oma tee ja viisi unistus täide viia ja maailm jälle natukene paremaks kohaks muuta.
Jane